Ühel hetkel sain aru, et enamus mu otsuseid põhines sellel, mida teised teevad, mis on popp või mida “peaks” tegema. Tulemused ei muutunud, probleemid kordusid, midagi ei arenenud.
Siis hakkasin uurima, kuidas edukad inimesed mõtlevad. Sain teada, et paljud kasutavad “esmastel põhimõtetel mõtlemist” ehk First Principles Thinking. See muutis täielikult mu lähenemist igasugustele probleemidele.
Enamus inimesi ei mõtle, vaid nad lihtsalt kordavad
Paljud teevad otsuseid lihtsalt selle järgi, mida teised teevad.
Kui midagi teevad massid, siis arvatakse, et ju see on õige. Uudised usutakse läbi mõtlemata.
Vestlused püsivad pinnapealsed, keegi ei taha süvitsi minna. Mugav on lihtsalt kaasa noogutada. Ja see hoiabki inimesi keskpärasuses kinni.
Mida first principles tegelikult tähendab
See on hoopis teistsugune lähenemine. See tähendab, et lased kogu müra läbi enda kõrvade ja otsid kõige puhtama, tõelisema tuuma üles.
Esitad küsimuse: Mis on päriselt tõsi? Ja siis ehitad oma mõttekäigu sellele – mitte sellele, mida arvatakse, vaid sellele, mis päriselt paigas on.
Mis mind kõige rohkem aitas:
-
Jätta kõrvale “nii on alati olnud” mõtteviis ja alustada nullist.
-
Mitte langeda kraadide, tiitlite ja “ekspertide” lõksu, kui nende jutt ei klapi nende tegudega.
-
Vaadata inimese päristulemusi, mitte seda, kuidas nad endast muljet jätavad.
-
Kontrollida – kas nad ise teevad seda, mida soovitavad? Kui ei, siis miks ma peaksin kuulama?
Sa hakkad mõtlema nagu teadlane. Lahutad, uurid, kontrollid – ja ei eelda midagi niisama.
Kuidas ma seda ise rakendama hakkasin
Ma alustasin väikestest asjadest, igapäevastes vestlustes. Kui keegi väitis midagi, küsisin: “Kust sa tead, et see on tõsi?”
Mitte ründavalt. Lihtsalt huvist. Ja ausalt – üllatavalt tihti inimesed ise ka ei tea. Nad lihtsalt kordavad kuuldu põhjal.
Hakkasin ka märkama, kui paljud jagavad nõu, mida nad ise ei järgi. Näiteks räägivad ettevõtlusest, aga pole ise ühtegi äri teinud. Nüüd on see mul punane lipp. Kui inimene ei ela seda, mida räägib, siis see pole minu aeg väärt.
Jah, vahel tundub, et sa oled veits nagu robot – küsid palju ja ei lepi lihtsate vastustega. Aga ma pigem tundun uudishimulik kui elan pimesi teiste mõtete järgi.
Kokkuvõtteks
See on harjumus küsida miks? seni, kuni jõuad reaalse tõeni.
See on ebamugav. See nõuab julgust. Aga see annab sulle selguse ja suuna, mida paljudel ei ole.
Enamus inimesi elab uskumustes, mida nad pole kunagi päriselt läbi mõelnud. Kui sa need lahti harutad, hakkavad otsused lõpuks päriselt toetuma millelegi, mitte lihtsalt lootusele, et keegi teine teab paremini.
Kui oled väsinud sellest, et kogu aeg samad mustrid korduvad, siis küsi endalt: Mis on siin tegelikult tõsi?
See küsimus aitas mind. Ja siiani on see üks võimsamaid tööriistu, mis mul üldse mõtlemises olnud on.